Oluline, et selle raames juurutataks riigiasutuste veebide jm materjali avaldamiseks üldtunnustatud litsentsid, kui tegemist on kunstilist väärtust omava sisuga, siis CC BY variatsioonid, kui pigem lihtsalt avaliku infoga, siis igal juhul CC0. Pole kindel, kas keegi teine litsentside vallas niisugust teadlikkust omab, et digitaalsete varade kontseptsioonis ei piirdutaks ainult "poole rehkendusega".
Description
Description
Event Timeline
Comment Actions
Sain sellise vastuse:
Nimelt on Rahandusministeerium koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga viimaste kuude jooksul valmistanud töötasandil ette eelnõu, mis lahendaks probleemi, mille kohaselt ei saa täna riigile kuuluvat intellektuaalomandit (eeskätt tarkvara, mille varalised autoriõigused kuuluvad riigile) ettevõtjatele ja laiemale avalikkusele tasuta kasutamiseks litsentsida. Asi on nimelt selles, et tänane riigivaraseadus reguleerib väga edukalt kõike, mis kujutab endast füüsilist riigivara ehk vallas- ja kinnisasju, kuid jääb intellektuaalse vara puhul hätta vaatamata sellele, et vallasasjade kohta käivad sätted peaksid teoreetiliselt kohalduma ka varaliselt hinnatavale õigusele. Praktikas on selgunud, et vallasasjade kohta käivad sätted intellektuaalse vara kasutamiseks andmiseks ja näiteks riigiasutuste vaheliseks ristkasutamiseks ei sobi. Põhiline erinevus seisneb selles, et intellektuaalne vara, erinevalt füüsilisest riigivarast, saab teatavasti eksisteerida ja toimida mitmes erinevas kohas samaaegselt, seejuures tavapärases tähenduses amortiseerumata.
Oleme analüüsinud erinevaid variante, kui laia või kitsast intellektuaalvara määratlust tasuks selle eelnõuga võtta ning oleme esmalt võtnud eesmärgiks lahendada riigi tarkvara puudutav küsimus ja kasutada selleks e-riigi ühtse koostöö ja tarkvara taaskasutuse platvormi, koodivaramut (https://koodivaramu.eesti.ee/users/sign_in), kuhu riigivara valitsejad saaksid tüüplitsentside alusel (nt EUPL, MIT, APACHE) tarkvara üles laadida. Ühe katsetusena püüdsime tõepoolest luua koguni tervikliku "riigi digitaalvara" kontseptsiooni, kuid kuna intellektuaalsed varad on oma olemuselt ja funktsionaalsuselt väga erinevad, ei tuvastanud me täna head võimalust kogu intellektuaalse omandi ühetaolise litsentseerimise süsteemi loomiseks. Üheks eelduseks, et see õnnestuks, on Justiitsministeeriumi poolt autoriõiguse revisjoni lõpule viimine.
Kui tarkvaraküsimus lahendatud saab (see on minu isiklikul hinnangul teatud mõttes ka IO kui riigivara reguleerimise pilootprojekt), tuleb järgmise sammuna lahendada intellektuaalomandi küsimus tervikuna.