Rahvusraamatukogu on algatanud rahvusbibliograafia analüüsi (vt teadet allpool), mis kahtlemata haakub väga oluliselt Wikidataga.
Mina saatsin mullu sügisel pärast mäluasutuste talveseminari Urmas Sinisalule ja Eva-Maria Artusele edasi info Association of Research Libraries white paperi kohta, mis on LOD ja Wikidata teemal, aga ma arvan, et selle rahvusbibliograafia osas tasuks ka protsessiga haakuda ja wiki-maailma seal aktiivselt pildil hoida.

Rahvusraamatukogus algas Eesti rahvusbibliograafia analüüs

Eesti Rahvusraamatukogu ja KPMG Baltics OÜ viivad koostöös läbi Rahvusraamatukogu poolt pakutava rahvusbibliograafia teenuse ärianalüüsi. Analüüs kestab aasta lõpuni.

Analüüs algatati eesmärgiga kujundada kasutajasõbralik ja kliendikeskne rahvusbibliograafia teenus, mille koostamine ja haldamine oleks samal ajal avalikule sektorile võimalikult ressursisäästlik ja jätkusuutlik. Analüüsi käigus käsitletakse kõiki rahvusbibliograafia teenuse pakkumiseks vajalikke etappe: andmete loomine ehk väljaannete kirjeldamine, andmete kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine rahvusbibliograafia andmebaasis ning rahvusbibliograafia andmestiku levitamine tagamaks andmete võimalikult laialdane taas- ja ristkasutus.

Analüüsi läbiviimisesse on kaasatud esindajaid rahvusbibliograafia teenuse teadaolevatest ja potentsiaalsetest sihtrühmadest, kellega viiakse läbi intervjuud ja töötoad. Töötubades osalejate arv on piiratud ja seega ei saa kõikidele huvilistele osalemist garanteerida, aga saate oma osalemishuvist anda märku registreerimisvormil. Analüüsi tulemeid tutvustatakse kõigile huvilistele detsembris.

Eesti rahvusbibliograafia on Eesti väljaannete register, kuhu kogutakse andmeid Eestis kõigis keeltes ilmunud ja väljaspool Eestit avaldatud eestikeelsete väljaannete kohta sõltumata nende ilmumisajast ja kandjast – teisisõnu, kas väljaanne ilmus trükisena, CD-l, DVD-l, mälupulgal või avaldati veebis. Täiendavalt kogutakse andmeid väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelsete väljaannete kohta, mis kuuluvad Eesti teadus- ja kultuuripärandisse. Sellised on näiteks Eesti ja Eestist pärit autorite välismaal avaldatud võõrkeelsed teosed või tõlked eestikeelest.

Rahvusbibliograafia eesmärk on anda täielik ülevaade sellest, milliseid rahvusteavikuid on aegade jooksul avaldatud ning milliseid tuleb pidevalt juurde. Andmestiku teeb unikaalseks põhimõte, et see sisaldab andmeid ka selliste väljaannete kohta, mis pole mingil põhjusel kättesaadavad või millest pole enam ainsatki eksemplari säilinud. Nii on rahvusbibliograafias registreeritud teadaolevalt vanim, ent tänaseks täielikult hävinenud teavik ilmunud 1525. aastal, milleks on kõikides Liivimaal kõneldud keeltes avaldatud Martin Lutheri missa tekstid. Lisaks sellele on ERBis veel enam kui 350 000 väljaande andmed, millest uusim ilmus alles mõni päev tagasi.

Rahvusbibliograafia andmestik on avaldatud Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis ERB (erb.nlib.ee).

Lisainfo:
Jane Makke, metaandmete peaspetsialist, Jane.Makke@nlib.ee